Registreeru    
EST        
Eesti Energia Energiasäästu portaal
Kvatro
ESILEHT
ERAISIK
ÜHISTU
ETTEVÕTJA
Meie visioon ja teenused Säästlikus igapäevaelus Säästev Areng Innovatsioon Ettevõtte Ainulaadsuse Masin
 

Säästev areng

Säästev areng on jätkuvalt maailma, Euroopa Liidu, Läänemere piirkonna ning Eesti poliitikate üks prioriteete. Säästev areng (kasutatakse ka mõistet jätkusuutlik areng) on sotsiaal-, majandus- ja keskkonnavaldkonna pikaajaline sidus ja kooskõlaline arendamine, mille eesmärgiks on inimestele kõrge elukvaliteedi ning turvalise ja puhta elukeskkonna tagamine täna ja tulevikus.

Säästva ehk jätkusuutliku ühiskonna kujundamisel on oluliseks tähiseks riigi üldiste ja pikaajaliste arengueesmärkide määratlemine. Seejärel on eri tasanditel ja valdkondades võimalik keskenduda eesmärgistatud ja pikaajalistele muutustele investeeringutes, ressursikasutuses, uute tehnoloogiate rakendamisel, inimeste tarbimisharjumuste muutmisel ning ühiskonna sotsiaalse sidususe suurendamisel. Ehk siis täita edukalt pikaajaliste eesmärkide erinevaid komponente vastavalt poliitilistele arenguotsustele. Aluse riigi eri juhtimistasandite ja valdkondade seostamiseks ning arenguotsuste langetamiseks loovad säästva arengu kolm universaalset tegurit (rahvastiku teadlikkus, tehnoloogiate tase ja tarbimise maht) ning nende omavahelised seosed.

Taust

Mitmed säästva arengu kontekstis teed rajavad otsused tehti Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) inimkeskkonna konverentsil Stockholmis 1972 aastal.

Maailma globaalprobleemide määratlemiseks ning neile lahendusteede leidmiseks moodustati 1983. aastal ÜRO Peaassamblee otsusega sõltumatu Keskkonna ja Arengu Maailmakomisjon. Komisjoni tööd juhtis Gro Harlem Brundtland ning komisjoni 1987. aastal valminud tegevusraportis “Meie ühine tulevik” 1, “Meie ühine tulevik” 2 sõnastati esmakordselt säästva arengu põhimõte: tänane majanduskasv ja inimeste heaolu suurenemine ei tohi toimuda järeltulevate põlvede ja keskkonna arvelt.

Ülemaailmsed sotsiaal-, majandus- ja keskkonnavaldkonna sidusa arendamise eesmärgid määratleti 1992 aastal Rio de Janeiros ÜRO keskkonna ja arengu maailmakonverentsil heakskiidetud 21.sajandi globaalses säästva arengu tegevuskavas aastani 2030 Agenda 21.

Agenda 21 kohaselt peaksid riigid oma vajadusi ja võimalusi arvestades seadma pikaajalised arengusuunad, mis põhineksid üldiste lähtekohtadena vajadusel saavutada kvalitatiivne majanduskasv; tagada inimeste elutaseme tõus; kindlustada stabiilne rahvaarv; muuta väärtushinnanguid ja (tarbimis)harjumusi; säilitada ja mõistlikult kasutada ressursse; arvestada keskkonna taluvuspiiridega ning vähendada jäätmete ja saasteainete hulka. Pikaajaliste eesmärkide täitmisega viib iga riik ellu oma arengupoliitikat ning annab samas panuse ülemaailmsesse säästva arengu protsessi.

Eesti säästva arengu riiklik strateegia aastani 2030 Säästev Eesti 21 kiideti Riigikogus heaks 14.septembril 2005.

Säästev Eesti 21 määratleb Eesti riigi ja ühiskonna arendamise eesmärgid aastani 2030 ning seostab majandus-, sotsiaal- ja keskkonnavaldkonna arengud kooskõlas ülemaailmsete (Agenda 21) ja Euroopa Liidu pikaajalist arengut määratlevate dokumentidega. Strateegia eesmärgiks on arengus ühendada globaalsest konkurentsist tulenevad edukusenõuded säästva arengu põhimõtete ja Eesti traditsiooniliste väärtuste säilitamisega. Üldise arengusuunana määratletakse riigi liikumine teadmuspõhise ühiskonna suunas.


Säästev Eesti 21 määratleb Eesti pikaajaliste arengueesmärkidena aastani 2030:

  • Eesti kultuuriruumi elujõulisus
  • Inimese heaolu kasv
  • Sotsiaalselt sidus ühiskond
  • Ökoloogiline tasakaal


Strateegia esitab iga eesmärgi komponendid, soovitava seisundi aastaks 2030, eesmärgi saavutamise põhimehhanismid, indikaatorid ning võimalikud ohud. Antakse ülevaade eesmärkide omavahelistest seostest ning vastasmõjudest ühe või teise eelisarendamisel. Eesti säästva arengu riiklik strateegia (SE21) pikaajalisi eesmärke peavad erinevad valdkonnad oma lühemaajaliste strateegiliste dokumentide koostamisel arvesse võtma ning kõigi eesmärkide täitmist peab saama jälgida.

Praktilise tegevuse korraldamiseks on välja töötatud SE21 eesmärkide mõõdikud, mis võimaldavad kõiki eesmärke ja nende alakomponente poliitikute, ametnike, huvirühmade vm tasandite otsuste tegemisel aluseks võtta. Arengusuundade statistiliseks jälgimiseks ja trendide väljatoomiseks on kõik mõõdikud esitatud mõõdikute tabelina, kus on lisaks tehnilisele infole toodud ka seosed rahvusvaheliselt kasutatavate mõõdikutega.

Eesti säästva arengu riiklik strateegia valmis valitsuse kinnitatud lähteülesande alusel säästva arengu komisjoni egiidi all. Avatud osalusprotsessis tegid koostööd erinevate valdkondade teadlased ja mitmed huvirühmad, strateegia väljatöötamist korraldas konsortsium tollase Tallinna Pedagoogikaülikooli juhtimisel.

Strateegilise keskkonnamõju hindamise aruanne

Eesti säästva arengu riiklik strateegia Säästev Eesti 21 vene keeles.

Riigikantselei strateegiabüroo koordineerib alates 2007 aastast strateegia elluviimist ja aruandlust ning tegevuse toetamiseks on loodud asjakohane ministeeriumite vaheline säästva arengu töörühm.

Säästva arengu komisjon

Säästva arengu temaatika eeldab sotsiaal-, majandus- ja keskkonnavaldkonna pikaajalist seostatud käsitlemist ning vajadust katta erinevaid valdkonnaüleseid teemasid. 1996 aastal loodi valitsuse korraldusega riigi pikaajalise säästva arengu üksikküsimuste läbitöötamise asjatundjate komisjon (lühemalt säästva arengu komisjon).
Komisjonil on valitsusele nõuandev roll riigi säästva arengu küsimustes, seda juhib peaminister ning aseesimeesteks on majandus-ja kommunikatsiooniminister, sotsiaalminister ja keskkonnaminister. Komisjon analüüsib riigi säästva arengu poliitikat ning teeb Vabariigi Valitsusele ning riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustele asjakohaseid ettepanekuid majandus-, sotsiaal- ja keskkonnavaldkonna arengute seostamiseks, samuti võib vajadusel teha ettepanekuid õigusaktide väljatöötamiseks ning teemakohaste uuringute korraldamiseks.
Laiapõhjalise komisjoni liikmed on nimetatud erinevatest valdkondadest ning esindatud on Riigikogu, valitsus, teadus- ja arendusasutused, erasektor ning erinevad ühendused. Komisjoni töö korraldamisel teevad koostööd Riigikantselei, Keskkonnaministeerium ning teised asjaomased ministeeriumid ja institutsioonid.

Eesti säästva arengu alasele tegevusele loovad aluse Eesti Vabariigi põhiseadus ja 1995 aastast kehtiv Säästva arengu seadus.

Ülemaailmse säästva arengu poliitika kujundamises on Eesti osalenud alates 1992 aasta ÜRO keskkonna ja arengu maailmakonverentsist.


Säästva arengu ja halduse portaal | info@property24.ee

     Videoteek
300 aastat fossiilseid kütuseid 300 sekundiga!
Fantastiline graafiline läbilõige faktidega töösturevolutsioonist kuni globaalsete energeetika- ja kliimaprobleemideni!
Carlota Perez - 2020 Shaping Ideas
Muljetavaldavad ideed maailmakuulsalt professorilt keskkonna, ühiskonna ja tuleviku analüüsis.
Passiivmaja minutiga
Video madala energiakuluga passiivmaja elementide montaazist Oslo lähedal Norras. Kvaliteetse karkassi paigaldamiseks kulus 4 päeva.

     Ideed
1. Päeva moto: kõik mis teed- tee hästi!
2. Elu on lihtne aga inimene järjekindlalt muudab seda keeruliseks!
3. Nihil difficile volenti- miski ei ole raske neile kes seda tahavad!

     Reklaam
banner

EAS
banner

E- ehitus
Energe.it