Konkurentsiamet tuletab vee-ettevõtjatele ja kohalikele omavalitsustele meelde, et seoses käesoleva aasta 1. novembril jõustuva monopolide hinnapiirangute kehtestamise seadusega, muutuvad nimetatud kuupäeval automaatselt kehtetuks kohalike omavalitsuste määrused, millega on kehtestatud senised veeteenuste hinnad.

Alates 1. oktoobrist 2010 kehtib AS Tallinna Küte klientidele uus soojuse piirhind 890.34 krooni megavatt-tunni kohta, millele lisandub käibemaks, kirjutati kolmapäeval ettevõtte kodulehel avaldatud teates.

Kütteperioodi alguses soovitab päästeteenistus üle kontrollida kütteseadmed ning pikemate ootejärjekordade vältimiseks tellida varakult korstnapühkimise teenus. Kütteseadmeid tuleb hooldada vähemalt kord aastas, kuna puhastamata korstendes ja lõõrides koguneb tahm ja nõgi, mis süttides põhjustavad tulekahju.

KredEx alustab täna korterelamutele renoveerimistoetuse väljastamist kuni 35% ulatuses rekonstrueerimisprojekti kogumaksumusest. Toetus on eelkõige mõeldud KredExi korterelamute renoveerimislaenu (väljastavad Swedbank ja SEB Pank) juurde, et vähendada nõutud omafinantseeringu osakaalu, kuid toetust võib kombineerida ka omavahenditega. Korterelamute toetamiseks kasutatakse vahendeid, mis saadakse Eesti riigi kasutamata saastekvootide müügist Luksemburgile.

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts allkirjastas täna määruse, millega suunatakse ligi 470 miljonit krooni korterelamute energiasäästlikumaks muutmisse.„Aeg on korterelamud komplekselt korda teha“, ütles Juhan Parts. „Toetades korterelamute energiasäästlikumaks muutmist loome korteriühistutele kauaoodatud võimaluse teha majad korda ja vähendada soojakulusid“, lisas minister.

Seoses viimaste nädalate äikesetormidega elektrita jäänud Eesti Energia klientidest ligi pooltuhat on vooluta olnud üle kolme päeva ning energiafirma vähendab nende võrguteenuse tasu.

Uuringufirma GfK poolt Suhtekorraldusbüroo PRB tellimusel teist aastat järjest läbi viidud keskkonnateemalisest uuringust selgus, et sarnaselt eelmise aastaga ei ole eestimaalased valmis taastuvallikatest pärit elektrienergia eest rohkem maksma. Kui eelmisel suvel arvas nii 67% vastanutest, siis sel korral ütles 71% küsitletuist, et nad ei oleks valmis taastuvenergia eest tavalisest rohkem maksma.

Tallinnas Mustamäe teel asuva üheksakorruselise maja katusel püüab möödujate pilte hiiglaslikud päikesepaneelid, mis kujutavad endast teadaolevalt suurimat Balti riikides asuvat küttesüsteemi ja soojendavad vett kokku 144 korterile.

Projekti „Active Through Passive“ ühe esimesena verstapostina on valminud ingliskeelne temaatiline veebileht, kuhu on koondatud info energiatõhusa ehitusega seotud tasuta koolitustest ning ka koolitusmaterjalid. Portaal on kättesaadav aadressil http://www.activethroughpassive.eu/en/

Täna teatas Eesti Gaas, et alates esimesest septembrist tõuseb tavatarbija jaoks maagaasi hind keskmiselt 13,5 protsenti.

Õiguskantsler Indrek Teder on seisukohal, et asjaõigusseadus koostoimes selle rakendamise seadusega on vastuolus põhiseadusega osas, milles sätestatakse avalikes huvides vajalike tehnovõrkude ja -rajatiste talumiskohustus kinnisasja omanikele talumiskohustusega kaasnevate omandipõhiõiguse piirangute eest piisavat hüvitist ette nägemata.
Õiguskantsler saatis 16. juulil Riigikogule ettepaneku viia asjaõigusseaduse ja asjaõigusseaduse rakendamise seaduse vastavad sätted põhiseadusega kooskõlla.

Nord Pooli elektribörsi Eesti piirkonnas teeb elekter homme päeval absoluutse hinnarekordi – 300 eurot ja 4 senti megavatt-tunni eest.

Kortermaja küttesüsteemid tasub enne sügise saabumist üle vaadata. Süsteemi tasakaalustamisega võib kokku hoida kuni 30% küttekuludest.

KredEx on loonud interaktiivse kaardirakenduse, mis kuvab Eesti kaardil geograafiliste koordinaatide alusel korterelamute asukohad, millelt saab näha korterelamu energiakulu andmeid ehk kui palju maksab korteriomanik selles elamus keskmiselt soojusenergia eest m2 kohta kuus.

Eesti Elektritööde Ettevõtjate Liidu (EETEL) andmetel on tänavu aasta muutunud trendiks kinnisvarahaldajate poolne elektripaigaldiste hoolduslepingute ülesütlemine. Aastas toimub aga ligi 200 elektripaigaldistest põhjustatud tuleõnnetust.

Elektri hind muutus tänasest kodutarbijatele keskmiselt 2, 8 % kallimaks, sest Eesti Energia tõstis võrgutasude hinda 6%, kuna põhivõrgu-ettevõttes Elering OÜ kallinesid ülekandeteenuse hinnad.

Kuigi teisipäeval tuli Kohila valla volikogult otsus, et valla Salutaguse ja Angerja küla maadele planeeritav keskkonnatehnoloogia kompetentsikeskus, emissioonivaba tootmine ja loodussäästvate eluviisidega eluala arendus võivad töösse minna, pole selle finantseerimises veel selgusele jõutud.

Savenergy OÜ projekteerija Marko Merevoo kirjutab, et passiivmajadel on Eestis tulevikku, ehkki projekteerimisstandardeid veel pole ja tellijate huvi kesine.

Eesti Energia elektrienergia müük avatud turul oli aprillis 138 gigavatt-tundi (GWh), mis moodustas 23 protsenti kogumüügist. Aprillis müüs energiafirma Eestis 599 GWh elektrienergiat, mis on 1,6 protsenti rohkem kui mullu samal ajal. Müük suletud turu äri- ja koduklientidele oli kokku 352 GWh elektrit. Müük võrguettevõtjatele moodustas 109 GWh.

Täna Tallinnas viibiv Euroopa Komisjoni kliimavolinik Connie Hedegaard arutab Eesti poliitikutega ka Eesti ja Euroopa Komisjoni vägikaikavedu kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguste riikliku jaotuskava üle, milles Eesti on toetust saanud Euroopa kohtult.

Märtsi lõpus algatas Swedbank koostöös partneritega projekti "Tervislik ja säästlik kodu", mille raames toimus näidiselamu konkurss, et leida Tallinnas vanemat tüüpi korterelamu, mida asuda terviklikult renoveerima. Võitjaks osutus Mustamäel asuv Sõpruse puiestee 244 korteriomanike ühisus. Peale tööde valmimist saab majast eeskuju teistele renoveerimist vajavatele vanemat tüüpi elamutele.

Sotsiaaldemokraat Ivari Padar kutsus eile Euroopa Parlamendi ees peetud kõnes suurendama investeeringuid hoonete energiatõhususse, kuna energiasääst on odavaim energiatoomise viis.

Euroopa Parlament võttis täna vastu uue hoonete energiatõhususe õigusakti, mis aitab tarbijatel vähendada energiaarveid ja ELil tervikuna saavutada kliimamuutuste eesmärk - vähendada 2020. aastaks energiakasutust 20% võrra.

Konkurss „Kauneim kortermaja“ on üle-eestilise konkursi „Kaunis Eesti kodu“ erikategooria ning selle võitja pälvib autasu nii Vabariigi Presidendilt kui ka Eesti Korteriühistute Liidult. Konkursile esitatud objektide puhul vaadeldakse terviklikku ruumimõju, heakorda, haljastust ning väikevorme.

Brüsselis esitletakse Eesti kogemust elamumajanduses toimunud protsesside suunamisel kui üht edukamat näidet Ida-Euroopas. Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse esimees Andres Jaadla peab 4. mail Brüsselis toimuval energiatõhususe konverentsil ettekande Eesti kogemustest ning ühistegevuse rollist eluasemevaldkonna arendamisel ning energiasäästu saavutamisel.

Finantsinspektsiooni tarbijaveeb minuraha.ee hoiatab, et enne eluasemelaenu maksepuhkuse taotlemist või laenu tähtaja pikendamist tasub mõelda selle peale, et ühe lepingupunkti muutmine võib kaasa tuua kõrgema riskimarginaali.

Tänapäeval on iseenesestmõistetav, et vanad kortermajad tuleb renoveerida. Eriti vajalik tundub see seoses tänavuse jaanuari küttearvetega, mis mullustega võrreldes olid kuni kaks korda suuremad. Endiselt aga kerkib küsimus, millises mahus tuleks renoveerida.

Lisaks juba välja kuulutatud kortermajade energiasäästlikuks muutmise programmile saavad avalike hoonete energiasäästuks toetusi taotleda ka omavalitsused. Kahe programmi toetusrahasid jagatakse kokku 93,5 miljoni krooni ulatuses.

Kindlustusseltside liit soovitab majaomanikel ja -haldajatel veel enne suurema sula saabumist kontrollida, kas sõlmitud kindlustusleping pakub kaitset ka üleujutusest tulenevate kahjude vastu ning olla valmis veekahjude tõrjumiseks.

Konkursil valitakse rekonstrueerimiseks Tallinnas asuv 5-kordne kuni 5 trepikojaga tüüpiline korterelamu. KredExi ja Swedbanki panusena pakutakse näidiselamule renoveerimislaenu intress iga 1%, mille üheks eesmärgiks on julgustada elamuid ette võtma kompleksset rekonstrueerimist, mis võimaldab elanikel kujundada energiasäästlikke tarbimisharjumusi koos tervisliku sisekliimaga.
 

Eestis võtsid kaks esimest kortermaja kasutusele uudse süsteemi, mis võimaldab loomuliku ventilatsiooni kaudu eralduvat soojust kasutada hoone kütmiseks ja sooja vee tootmisel ning vähendada seeläbi küttekulusid umbes kolmandiku võrra.

Tänavune külm, lumerohke ja tuuline talv on meile meelde tuletanud, et elame põhjamaal ning õues läheb vaja sooje riideid ja sobivaid jalanõusid. Suured küttearved kinnitavad, et meie korterelamudki, mis on ehitatud aastaid tagasi, vajavad soojustamist ning kütte- ja ventilatsioonisüsteemid renoveerimist.

Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühing saatis teisipäeval majandusminister Juhan Partsile kirja, milles hoiatab hinnatõusu eest kui korterelamute soojavarustust reguleerivas seaduseelnõus ei tehta muudatusi.

Neljapäeval, 18. märtsil toimub Tartus seminar "Sääst korteriühistus", kus suured teenusorganisatsioonid selgitavad
korteriühistute juhtidele ja liikmetele kokkuhoiuvõimalusi ning jagavad säästuideid.

Reedel, 12. märtsil lõppes korteriühistute taotluste vastuvõtmine projekti "Hoovid korda !" raames toetuse saamiseks. Abilinnapea Deniss Boroditši sõnul esitati sel aastal 208 toetuse taotlust. "Linnal on 30 päeva aega taotluste läbivaatamiseks ja peale seda saadetakse korteriühistutele toetuse saamise või mittesaamise kohta kirjalik teade," ütles Boroditš.

Eesti Korteriühistute Liidu jurist Margus Saulep paneb ühistute juhatustele südamele, et hoiatuslindid ja tõkked ei vabasta neid kohustusest kõrvaldada majade katustelt möödakäijaid ähvardav lumi ja jää. Kui elamus on moodustatud korteriühistu, siis on tal kohustus juhatuse kaudu korraldada jääpurikate kõrvaldamine ning seista hea selle eest, et katus oleks lumest ja jääst vaba. Niimoodi oleks välistatud kahjude tekkimine.

Keskmise suurusega maja gaasiga kütmine kallineb pärast mais plaanitavat hinnatõusu 152 krooni, pliidiga toidu tegemine aga 11 krooni võrra kuus.

Eesti Energia teatel on hetkel käimas taatlemata elektriarvestite väljavahetamise esimene etapp, mis katab 25 000 arvesti vahetust.

Tallinna Küte AS tõstab aprillist soojuse müügihinda 851,38 kroonini megavatt-tunni eest, hetkel on soojuse hind 831,9 krooni megavatt-tunni eest. Aprillist kehtima hakkav soojuse piirhind on mullusest 17,9 protsenti kallim.
 

Kuna märtsist tõuseb elektriaktsiis, siis tuleb selle kuu elektrinäidud õigel ajal ja õige seisuga esitada.

Väga vähe on neid,kes raatsivad sõita nõukogude ajast pärit autoga,mis rüüpas saja kilomeetri peale paarkümmend liitrit bensiini.Hakkaks liiga valusalt rahakotile.Ometi on valdav osa Eesti kodudest samasugused energiaraiskajad nagu vene autod.Nõukogude ajal ehitatud paneelmajades kulub aastas ühe ruutmeetri kohta 250 kilovatt-tundi energiat, uuemate hoonete puhul on see näitaja 150.

Eelmise aasta juulikuust alates väljastasid pangad 65 KredExi korterelamu soodusintressiga renoveerimislaenu kogusummas 72 miljonit krooni. Keskmine laenusumma oli 1,1 miljonit krooni, keskmine maja suurus 2 382 m² ning teostatavate rekonstrueerimistöödega saavutatav keskmine energiasääst on 32,7%.

Spetsialistide hinnangul tuleb energiasäästlikkusega tegelema hakata juba hoone projekteerimisfaasis- nii säästetakse enim rahas ning suudetakse ka hoida vara konkurentsivõimelisena.

Austria arhitektuuribüroo tellimusel tegid Tartu Ülikooli teadlased arvutused, kuidas peaks Viini kavandama võimalikult energiasäästlikku hoonestust.

Talvekülmaga võivad elektriarvestite kellad rikki minna ja muidu soodsam öösel või nädala­vahetustel tarvitatud elekter läheb kirja kallima, päevase elektrina.

Tänavune külm jaanuarikuu tegi ootamatu kingituse kinnisvaraostjatele- tänu pea maksimumvõimsusel huugavatele küttekehadele saab täpse ülevaate, kui suureks võivad kommunaalkulud sellel pinnal osutuda, kirjutab Pindi Kinnisvara vanemmaakler Helena Mandel Postimehe kinnisvara erilehes Kodu ja Kinnisvara

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts allkirjastas ja saatis kooskõlastusringile seaduse muutmise eelnõu, mis päästab külma kätte jäämisest soojatootjatele võlgu olevate korteriühistute need elanikud, kes oma maksekohustusi korralikult täidavad.

Alates 2000. aastast, mil KredEx väljastab eluasemelaenu käendusi, on KredExi abil parandanud oma elutingimusi 13 242 noort peret, 6 865 noort spetsialisti ning 69 tagastatud majas elavat üürnikku ehk kokku enam kui 20 000 leibkonda.

1. veebruaril 2010 algab Tallinna linnaosa valitsustes taotluste vastuvõtmine seoses Tallinna linna abipaketi raames käivitunud projektiga "Fassaadid korda". Projektiga toetatakse ühistuid korterelamu renoveerimislaenu taotlemisel vajaliku omafinantseeringu katmisel

Postkastidesse jõudnud detsembri soojaarvetele lisanduvad jaanuaris veel krõbedamad, ent just see talv annab suure võidu kõigile neile, kes on oma maja soojustanud

Katusefirma AS Toode müügispetsialist Erki Loigom kirjutab, et jääpurikate teke on seotud katuse alt tuleva soojusega, mis sulatab katusel lume ja üle räästa vajudes see omakorda jäätudes tekitab purikad.

Kindlustusseltside liit soovitab majaomanikel ja -haldajatel lükata katustelt ära üleliigne lumi, sest kindlustus reeglina ei hüvita lume raskuse all sissekukkunud katuste taastamist.Eesti Kindlustusseltside Liidu juhatuse liikme Andres Piirsalu sõnul hakkab viimaseid nädalaid kestnud lumesadu proovile panema majakatuste tugevusvaru. Kõige rohkem mõjutavad ekstreemsed lumeolud kergeid lame- või väikese kaldega katuseid ning seda eriti suurte katusepindadega hoonete puhul

Seoses viimaste nädalate rekordiliste lumeoludega ning seda eelkõige Tallinnas ja Ida-Virumaal, hoiatab Majandus-ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM) katuste ülekoormatuse eest.
Katused projekteeritakse reeglina vastavalt tavalisele lumekoormusele, mis ei arvesta ekstreemseid lumeolusid, räästas rippuvaid hiidpurikaid ning kaugele üle katuse serva ulatutavaid lumekarniise.
 

1. jaanuarist 2010 jõustuvad mitmed seadusemuudatused, mis puudutavad nii maksude tasumise korda kui maksumäärasid. Peamine korralduslik muudatus ootab ees maamaksu tasujaid. Senised kolm maksetähtaega asenduvad kahega – 31.märts ja 1. oktoober.

Energia avastuskeskuse, Eesti Energia, Eesti Disainerite Liidu ning ajakirja «Loodusesõber» koostöös läbi viidud konkursile «Avasta tuleviku kodu» laekus 224 tööd, mille hulgas oli tõeliselt innovaatilisi projekte.

Tehnilise järelevalve ameti (TJA) korraldatud ekspertiisist selgus, et enamik Eesti Energia Jaotusvõrgu taatlemistähtaja ületanud arvestitest ei vastanud nõuetele. 42 protsenti juhtudest oli eksimus kliendi kasuks.Ekspertiisis osalenud 723 induktsioonarvestist ei vastanud nõuetele 542 ehk umbes 75 protsenti.

Soojafirmade hinnangul on järsk temperatuurilangus suurendanud soojuse tarbimist rohkem kui poole võrra ja iga külmakraad tõstab seda veel 1,5–2,5 protsenti. ASi Fortum Termest müügijuhi Siim Paisti sõnul sõltub soojuse tarbimine suures osas ka tuule tugevusest ja suunast ning hoone eripärast, nagu arhitektuur, ventilatsioonilahendused jm.
 

Kredexi all alustav Eesti energia- ja kliimaagentuur peab iseseisva tegutsemiseni jõudma hiljemalt 2010. aasta lõpuks. Agentuuri alusdokumendi järgi luuakse see riikliku energia- ja kliimapoliitika elluviimiseks, vastava tegevuse koordineerimiseks ja rakendamisega seotud siseriikliku sidususe parandamiseks. Agentuur lähtub Euroopa Liidu (EL) energia- ja kliimapoliitikast.

Brüsselis toimunud Euroopa Liidu (EL) energeetikanõukogu istungil, kus Eestit esindas majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts, võeti vastu otsused, mis suurendavad hoonete energiasäästlikkust ja märgistavad tulevikus kõik energiatarbimist mõjutavad tooted energiamärgistega.

ABC Kliima juht Priit Pärn vastab küsimustele, milliseid küttesüsteeme kõige enam eelistatakse.
Millised küttesüsteemid, -liigid on praegusel ajal kõige kulusäästlikumad?

Kui palju kulub 150m² eramu kütmiseks raha, kui hoone aastane soojusenergia vajadus on 30 000kWh, kirjutab OÜ ABC Kliima direktor Priit Pärn.Tegelikult ei ole kunagi võimalik täpselt öelda, kui palju raha ühel või teisel eramul aastas kütmiseks kulub. Kõige rohkem eksitaksegi just siis, kui hakatakse sarnaseid maju omavahel võrdlema

Kui Euroopa Liit on alustanud hõõgniitpirnide väljatõrjumist, et neid säästupirnidega asendades edendada energiasäästlikkust, on säästupirn muutumas juba vananenud tehnoloogiaks. Paranevate näitajatega tungivad turule LED-pirnid, mis jätavad säästupirnid energiatarbimises kaugele maha.

Korralik remont nõukogudeaegses kortermajas annab umbes kolmandiku võrra väiksemad küttearved, ideaaljuhul on võimalik küttekulu aga vähendada peaaegu poole võrra.